Portrèt: Tropenmuseum

AMSTERDAM – Un museo nashonal tokante e pasado di sklabitut ta realisabel na Hulanda? Pa investigá esei, e munisipio Amsterdam a reservá 100.000 euro riba e proposishon di presupuesto, segun e miembro pa GroenLinks den e konseho di munisipio, Simion Blom.

‘Un paso importante’ Blom ta yama e desishon. Durante e konmemorashon di e abolishon di sklabitut na yüli último, GroenLinks a entregá un proposishon huntu ku SP i PvdA na e kolegio di Amsterdam, pa investigá kon lo por establesé un museo nashonal tokante e pasado di sklabitut na Amsterdam.

Museo nobo ta na nodi?
E invershon proponé di e munisipio Amsterdam ta interesante, sigur si mira kiko tin kaba na museo tratando e pasado di sklabitut hulandes.

Asina e Tropenmuseum a lansa un eksposishon e luna akí titulá ‘Heden van het Slavernijverleden’ (‘Awendia di e pasado di Sklabitut’) i e Rijksmuseum tin, meskos ku e Tropenmuseum, plan pa bini ku un eksposishon permanente den 2020.

‘Heden van het Slavernijverleden’ ta interaktivo ‘pa laga e bishitantenan pensa’ –
Potrèt: Tropenmuseum

Meskos ku Kas di Anne Frank
Segun Blom ‘e eksposishonnan eksistente i un museo nashonal di sklabitut lo por komplementá otro bon’. “Hustamente e tipo di eksposishonnan asinakí por lanta e interes di e bishitantenan. Pa profundisashon tin e ora ei e museo nashonal di e pasado di sklabitut.”

“Bo tin ku kompar’é ku algu manera un eksposishon riba Sugunda Guera Mundial kaminda semper bo por bai na e Kas di Anne Frank, si bo ke sa mas di esei.”

Tropenmuseum ta bisa di ‘ta spera e resultado di e estudio di faktibilidat ku interes’ i ku ‘ora t’ asina leu, lo ke kolaborá sigur’.

Interes oumentando
Sifra konkreto no tin, pero e Tropenmuseum ta mira un ‘interes ku ta oumentando den sosiedat’ pa e tema di sklabitut. “Nos ta mira un diskushon aktual den sosiedat rondó di e tema akí. E ta biba.”

“Nos ke pa e pasado di sklabitut i su herensianan bira mas visibel i diskutibel den e sosiedat di awe. Nos ta apoyá e interes kresiente pa e tópiko na museonan-kolega tambe.”

Votashon den novèmber
Den novèmber lo vota den e konseho di munisipio di Amsterdam pa invertí e 100.000 euro òf nò den un investigashon di e faktibilidat di un museo nashonal di sklabitut.
E miembro pa Groenlinks den e konseho di Amsterdam, Simion Blom, no ta premirá niun problema: “ami ta kere ku e lo pasa dor di e konseho.”


Den eksterior

A lanta e Museo Smithsonian pa Historia i Kultura Afrikano i Afrikano-Amerikano den Washington – Merka – na sèptèmber 2016. Direktor Lonnie Bunch ta papia di ‘un gran éksito’. “Ya den e promé aña tabatin dos biaha mas tantu bishitante ku loke nos a antisipá”, el a bisa na un konferensia den e Tropenmuseum.

E filántropo Jacob Gelt Dekker a lanta e museo tokante sklabitut Kurá Hulanda den Willemstad na aña 2000 i skolnan i turistanan ta bishit’é frekuentemente.

A habri e International Slavery Museum na Liverpool – Inglatera den 2007 pa mustra e konsekuensianan di negoshi ku katibu pa e mundu di e tempu ei i pa esun di awor. E museo ta keda na Albert Dock, banda di e dòk seku kaminda a rediseñá i drecha barkunan pa transporte di katibu den siglo diesocho.

Museo Slave Lodge na Kaapstad – Suráfrika – ta eksistí for di 1998 i ta un parti fiho den e kurikulo di e skolnan na Suráfrika.